Kolm… kaks… üks… start! Raketid on väga olulised, kuna need on ainsad vahendid, mille abil saame transportida näiteks satelliite Maalt kosmosesse. Kuigi oleme rakette kasutanud juba aastakümneid, arenevad nende teadus ja tehnoloogia pidevalt edasi ning nüüd on ESA-l uus tüüpi rakett: Ariane 6!
Ariane 6 raketid on keerukad tehnoloogilised seadmed, mille kõrgus ületab 60 meetrit – see on umbes 15,5 elevanti üksteise peale paigutatud. Alumist osa nimetatakse põhietapiks, mida käitab vedelkütusega mootor nimega Vulcain 2.1. Vulcain 2.1 mootor ja peamooduli külgedel asuvad tahkekütusega rakettkiirendid on need, mis esimesena tõukavad raketi maapinnalt õhku ning tekitavad selle tule ja valju „vuhh!“-heli, mida me kujutame ette, kui mõtleme raketi stardile!
Järgmisena tuleb ülemine aste, millel on spetsiaalne mootor nimega Vinci, mida saab kasutada mitu korda, mis tähendab, et Ariane 6 suudab ühe missiooni jooksul jõuda erinevatele orbiitidele. Raketi ülemist, koonusekujulist osa nimetatakse aerodünaamiliseks kattedeks. Sinna paigutatakse raketi last – mida nimetatakse kasulikuks koormaks. Aerodünaamiline kate kaitseb kasulikku koormat teekonna jooksul kosmosesse ning lõpuks jaguneb kaheks enne, kui kasulik koorem vabastatakse.
Ariane 6 rakette on kahte tüüpi. Esimest nimetatakse Ariane 62-ks. Sellel on kaks kanderaketti ja see suudab tõsta 10,3 tonni madalale Maa orbiidile (kus asuvad paljud satelliidid ja Rahvusvaheline Kosmosejaam). Kui on vaja veelgi suuremat tõukejõudu, võib kasutada teist varianti, mida nimetatakse Ariane 64. Sellel on neli kanderaketti ja see suudab tõsta üle kahe korra rohkem kui Ariane 62! Mõlemad raketid suudavad viia kasuliku koorma veelgi kaugemale kosmosesse, kui missioon seda nõuab.
Esimene Ariane 6 raketi stardi toimus 9. juulil 2024. See viis orbiidile 16 katset ja väikest satelliiti, sealhulgas kaks CubeSat-minisatelliiti, mille olid projekteerinud ja ehitanud üliõpilased osana ESA Hariduse programm „Lenda oma satelliidiga!“. Neist esimene kannab nime 3Cat-4 (hääldatakse “cube cat four”) Hispaania Kataloonia Polütehnilisest Ülikoolist (Universitat Politècnica de Catalunya). Selle pardal viidi läbi mitu katset oluliste kliimamuutujate mõõtmiseks, sealhulgas üks, mille eesmärk oli mõõta pinnase niiskust ja soolasisaldust ookeanides. Teine kannab nime ISTSat-1, mis pärineb Portugali Lissaboni ülikoolist. Vaatamata oma väiksusele on ISTSat-1 varustatud nii, et see võimaldab jälgida üle maailma lendavaid õhusõidukeid.
Kas sooviksite projekteerida spetsiaalse satelliidi, mis saadetaks orbiidile Ariane 6 raketiga? Milline oleks selle missioon?
Huvitav fakt: Ariane 6 rakette lastakse õhku Euroopa kosmosesadamast Prantsuse Guajaanas. See asub vaid 5° põhja pool ekvaatorit, mis tähendab, et ida suunas suunatud stardid saavad Maa pöörlemisest suure lisakiiruse!
