8. oktoobril 2005 kell XX.XX Kesk-Euroopa suveaja algas Maa seire uus peatükk, kui Euroopa satelliit CryoSat startis Plesetski kosmodroomilt Põhja-Venemaalt. See 711 kg kaaluv kosmoselaev on esimene ESA „Earth Explorer“ missioonidest – uuest satelliitide seeriast, mille ülesandeks on uurida meie planeedil toimuvaid olulisi muutusi.
Cryosat viidi Rockot-kanderaketi abil 720 km kõrgusele polaarlähedasele orbiidile – see oli esimene kord, kui ESA kasutas sellist kanderaketti. Cryosat, mis on osa ESA programmist „Elav planeet”, hakkab kolme aasta jooksul tegema ajaloo kõige täpsemaid mõõtmisi polaarjääkatetest.
Selle radarkõrgusmõõtja suudab tuvastada vaid mõne sentimeetri suuruseid muutusi nii maismaa kui ka mere jääkatete paksuses. See teave on äärmiselt oluline, kuna Arktika ja Antarktika jääkilbid mängivad planeedi kliimas otsustavat rolli.
Paljud teadlased kardavad, et globaalne soojenemine sulatab järgmise paari aastakümne jooksul suure osa jääst. See võib oluliselt muuta Põhja-Atlandi ookeani hoovuseid, mis hoiavad Lääne-Euroopat talvel soojana.
“CryoSati ja kogu Living Planet programmi kaudu pakub ESA vahendeid, millega vastata kõigi eurooplaste muredele seoses kliimamuutustega ja elu tulevikuga Maal,” ütles ESA peadirektor Jean-Jacques Dordain.
Kavas on veel viis Earth Explorer-missiooni. Nende raames uuritakse mitmesuguseid keskkonnaaspekte. Nende hulka kuuluvad ookeani tsirkulatsioon, pinnase niiskus ja ookeani soolsus (soolasisaldus), globaalsed tuuled, Maa magnetväli ning pilvkatte mõju sissetulevale päikesekiirgusele.
