Kuu on meie lähim naaber kosmoses – ‘vaid’ 384 000 km kaugusel. Seda väikest maailma on külastanud üheksa mehitatud missiooni ja kümneid robotkosmoselaevu, kuid suured alad on endiselt uurimata. Nüüd hakkab ESA planeerima aega, mil eurooplased astuvad oma jalga selle hallile, tolmusele pinnale.
Mitmeid aastaid arvasid teadlased ja kosmoseagentuurid, et nad teavad Kuu kohta enam-vähem kõike. Siis leidsid orbiidil tiirlevad kosmosesõidukid tõendeid veejää olemasolust sügavates kraatrites Kuu pooluste lähedal. ESA kosmosesõiduki SMART-1 ja teiste orbiidil olevate kosmosesõidukite poolt saadetud pildid näitasid ka, et polaarkraatrite vahel asuvad kõrged mäeahelikud on peaaegu pidevalt päikesevalguses – ideaalne tingimus elektrienergia tootmiseks.
Võimalikud veejää leiukohad ja pikad päikesepaistelisad perioodid muudavad Kuu lõunapooluse tulevaste inimeste missioonide peamiseks sihtmärgiks. Selleks et sellisele missioonile teed sillutada, kutsub ESA nüüd Euroopa tööstusrühmi üles esitama ideid esimese Euroopa Kuu-maandumismooduli loomiseks.
Mitmed meeskonnad on juba hakanud uurima erinevaid võimalusi. Järgmise 18 kuu jooksul töötavad nad välja missiooni üksikasjad ja kosmoselaeva konstruktsiooni, sealhulgas tegelevad ka probleemidega, mis võivad tekkida sellise karmi piirkonna sihtimisel ja uurimisel. Eesmärk on teostada start 2020. aastaks.
Kosmoselaev kasutab uusimat navigatsioonitehnoloogiat, et lennata Kuu orbiidilt pinnale ning seejärel ohutult ja täpselt maanduda. Laskumise käigus peab see oma ‘intelligentsuse’ abil pildistama pinda ja tuvastama ohtlikke objekte. Seejärel uurib maandumismoodul, millist kahju võivad astronautide tervisele tekitada kiirgus ja Kuu tolm, ning otsib veejääd või muid ressursse, mida inimestest uurijad võiksid kasutada.
