Millal nägite viimati äikestormi? Need on Maal väga levinud, kus tormipilved põhjustavad meie atmosfääris sageli võimsaid elektrilisi laenguid. Äikese kohta on veel palju, mida me ei mõista, kuid ühe ESA astronaudi kogemus on andnud teadlastele palju mõtlemisainet.
See astronaut oli Andreas Mogensen, kes viibis 2015. aastal Rahvusvahelisel Kosmosejaamal. Kui ta oli orbiidil ja lendas India kohal, suunas ta kõrgtehnoloogilise kaamera allpool paistva hiiglasliku äikese poole. Andreas märkas sinist joa, mis tõusis üles Maa atmosfääri ülemistesse kihtidesse. See ulatus 40 km kõrgusele – üle nelja korra kõrgemale kui Mount Everest!
See suurejooneline videomaterjal oli esimene omataoline. Andrease salvestus kummalisest joast näitas, et äikestormide ülaosas toimuva elektrilise aktiivsuse kohta on veel palju avastamata. Teadlased hakkasid uurima, millised pilviliigid võivad siniseid joad esile kutsuda ja kuidas need muudavad ümbritseva õhu keemilist koostist. See tõestas ka, kui kasulik on Rahvusvaheline Kosmosejaam Maa ja selle tormide vaatlemisel, sest maapinnalt poleks seda avastust kunagi tehtud.
Teadlastel on peagi kasutada uus vahend, mis aitab neil uurida äikest. See seade, mida nimetatakse Atmosphere-Space Interactions Monitoriks (lühendatult ASIM), koosneb kaameratest, valgustugevuse mõõturitest ja detektoritest, mis suudavad teha vaatlusi isegi gammakiirguse ja röntgenkiirguse vahemikus. ASIM saadetakse praegu Rahvusvahelisse Kosmosejaama, kus see kinnitatakse ESA Columbuse laboratooriumi välisküljele. Varsti on meil parim tehnoloogia parimas kohas, et uurida välke.
See on oluline, sest välk mõjutab meie atmosfääris olevaid gaase, mis omakorda mõjutavad meie kodu – Maa – kliimat. ASIMi poolt kosmosest tehtud mõõtmisi kombineeritakse teabega, mis pärineb satelliitidelt ja maapealsetelt jaamadelt üle kogu maailma. Selles töös osaleb üle 100 pühendunud eksperdi kaheksast riigist.
Kas soovite nendega ühineda ja uurida välgu saladusi?
Huvitav fakt: Maa atmosfääri ülemistes kihtides on õhk hõredam, mis aeglustab välke, mistõttu on rahvusvahelise kosmosejaama astronautidel ja seadmetel neid veidi lihtsam märgata!
