Me elame ühes suure spiraalgalaktika, mida nimetatakse Linnuteeks, harudes. Päike ja selle planeedid (sealhulgas Maa) asuvad galaktika selles vaikses osas, umbes poole tee kaugusel keskmest.
Linnutee on kujult nagu hiiglaslik keeris, mis teeb ühe pöörde iga 200 miljoni aasta järel. See koosneb vähemalt 100 miljardist tähest, samuti tolmust ja gaasist. See on nii suur, et valgusel kulub
100 000 aastat, et ühest servast teise jõuda.
Galaktika keskosa on väga raske näha, sest gaasi- ja tolmupilved takistavad meie vaatevälja. Teadlased arvavad, et seal asub ülimassiivne must auk, mis neelab endasse kõik, mis liiga lähedale satub.
Peaspiraali väljaspool asub umbes 200 pallikujulist tähtede klastrit. Iga ‘keraklaster’ on väga vana ja sisaldab kuni miljonit tähte. Linnutee kuulub vähemalt 40 galaktikast koosnevasse klastrisse. Nn kohalikus rühmas on kaks suurt spiraalgalaktikat – Linnutee ja Andromeda.
Ülejäänud on palju väiksemad. Nende hulka kuuluvad kaks galaktikat, mida on võimalik palja silmaga näha ekvaatorist lõuna pool asuvates riikides. Neid galaktikaid nimetatakse Magellani pilvedeks, Portugali maadeavastaja Ferdinand Magellani auks.
