Euroopa Kosmoseagentuuril on suur rõõm teatada, et kosmosesondi Rosetta seiklus jätkub kuni 2016. aasta septembrini. See on tervelt üheksa kuud kauem, kui algselt kavandatud!
Rosetta alustas oma seiklust 2004. aastal, kui see saadeti kosmosesse, et leida komeet nimega 67P/Tšürjumov-Gerasimenko. 10 pikka aastat lendas väike kosmoselaev Päikesesüsteemis ringi, jälitades komeeti, enne kui jõudis lõpuks eelmise aasta augustis oma sihtkohta.
Kuid Rosetta töö ei lõppenud sellega. Tegelikult oli see alles alanud! Rosetta esimene ülesanne oli aidata Philael, väikesel sondil, mida ta kaasas kandis, ohutult komeedi pinnale maanduda. Tema järgmine ülesanne on komeedile seltsiks olla, kui see Päikese ümber tiirleb.
Eelkõige uurib Rosetta, kuidas komeet muutub, kui see jõuab periheeli (hääldatakse Peri-HE-lee-on). See on komeedi orbiidil punkt, kus see asub Päikesele kõige lähemal (ja see saab tõenäoliselt väga huvitavaks!).
Komeedid on hiiglaslikud, mustad lumepallid, mis pärinevad meie Päikesesüsteemi külmast äärealast. Kui nad jõuavad Päikese soojuse lähedusse, aurustub komeedi pinna lähedal olev jäine aine, nagu aur, mis tõuseb veekeetjast. Just nii tekivad komeetidel need suurejoonelised “sabad”, mida me näeme, kui nad liiguvad üle öötaeva.
Tänu Rosetta missiooni pikendamisele saab kosmoselaev nüüd uurida komeeti 67P nii selle periheeli läbimise ajal kui ka pärast seda. See terviklik ülevaade sündmusest “enne ja pärast” annab palju uut teavet selle kohta, kuidas komeedid aja jooksul muutuvad – eriti siis, kui nad satuvad Päikesele lähedale.
Aga mis juhtub 2016. aasta septembris, kui Rosetta teekond lõpuks lõpeb? Noh, tundub igati loogiline, et pärast nii paljude kuude pikkust koosliikumist komeedi 67P kõrval lõpetab Rosetta oma missiooni sellele maandumisega. Seejärel saavad nad koos jätkata oma teekonda Päikesesüsteemis.
Huvitav fakt: Nende 9 lisakuu jooksul saab Rosetta meile pakkuda ka lähemalt vaadata Philae’d – sondi, mis maandus komeedi pinnale.
