Viimase 40 aasta jooksul on satelliidid muutunud üha võimsamaks ja suudavad täita paljusid erinevaid ülesandeid.
Enamik Euroopa Ariane-5 raketiga orbiidile viidud kosmosesõidukeid kasutatakse telekommunikatsiooniks – televisioon, digitaalne raadio, internet, video ja telefon. Need kuuluvad tavaliselt suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele.
Enamik teisi kosmoselaevu kuulub valitsustele ja kosmosearenguagentuuridele, nagu näiteks ESA. Paljusid neist kasutatakse teadusuuringuteks.
Viimase 25 aasta jooksul on ESA kosmosesõidukid lennanud mööda Halley komeeti, jõudnud Kuu, Veenuse ja Marsi orbiidile ning uurinud kauget universumit. 2005. aastal maandus sond „Huygens“ Saturni kaaslasel Titanil. 2014. aastal saab „Rosetta“ esimeseks kosmoselaevaks, mis tiirleb komeedi ümber ja maandab selle pinnale sondi.
SOHO ja neli Cluster-programmi kosmoselaeva on näidanud, kuidas Päike toimib ja kuidas see mõjutab meie planeeti. ERS-satelliidid ja Envisat on uurinud Maa kõiki aspekte, alates jääkatetest ja ookeanidest kuni osoonikihini ja maakasutuseni.
2009. aastal käivitati uus Earth Explorer-missioonide seeria. Sellised satelliidid nagu GOCE, SMOS ja Cryosat aitavad meil paremini mõista Maad ja seda, kuidas inimtegevus mõjutab loodust. Peagi lastakse orbiidile Sentinel-satelliitide perekond, et uurida maismaad ja ookeane väga üksikasjalikult.
Meteosat-ilmasatelliidid on muutnud meie igapäevaelu. Järgmise paari aasta jooksul käivitab Euroopa 30 satelliidist koosneva ‘konstellatsiooni’ nimega Galileo, mis on mõeldud navigeerimiseks ja täpse asukoha määramiseks kõikjal Maal.
Ka Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja mõned Euroopa riigid kasutavad sõjalisi satelliite. Relvajõud kasutavad neid sidepidamiseks, rakettide käivitamise hoiatamiseks ja vaenlase vägede liikumiste jälgimiseks.
