Teadlased on juba aastakümneid teadnud, et Antarktika jäätunud kõrbetes peituvad paljud hiiglaslikud järved. Siiski on tavaliselt eeldatud, et need järved on üksteisest eraldatud. Nüüd on Euroopa radarsatelliit ERS-2 näidanud, et jää all voolavad jõed võivad kanda tohutuid üleujutusvee koguseid ühest järvest teise.
Selle avastuse tegid Briti teadlased, kes analüüsisid jääkatte pinnakõrguse muutusi. Pinnakõrguse ülitäpsed radarmõõtmised näitasid, et ühe järve kohal oli jää vajunud umbes kolm meetrit. 290 kilomeetri kaugusel, kahe erineva jääaluse järve kohal, oli jää aga ülespoole paisunud.
Neid muutusi jääpinnas kõrguses saab seletada sellega, et 4 km paksuse jääkatte all voolas jõgi, mis oli sama suur kui Londoni Thames. 16 kuu jooksul voolas umbes 1,8 kuupkilomeetrit vett mööda tahkesse jäässe uuristatud tunnelit
“Need uued andmed näitavad, et aeg-ajalt purskavad jää all asuvad järved välja nagu šampanjakorgid, vallandades üleujutusi, mis levivad väga kaugele,” ütles prof Duncan Wingham (University College, London).
“Suurim mure on olnud see, et järvedesse puurimise käigus võidakse sinna viia uusi mikroobe,” ütles prof. Wingham. “Meie andmed näitavad, et võimalik saastumine ei piirdu ühe järvega, vaid levib aja jooksul kogu jõgede võrgustiku ulatuses.“.
“Oleme pidanud neid järvi eraldatud bioloogilisteks laboratooriumideks. Nüüd peame oma arvamust muutma.”
