Maast mööda lendav tulnukas ei saaks vaevalt märkamata jätta, et meie sinine planeet on suures osas ookeanidega kaetud. Siiski on Maa meie Päikesesüsteemis ainus veega kaetud planeet. Kuna veerikkad planeedid tunduvad olevat üsna haruldased, ei ole üllatav, et teadlased on elevil seoses esimese avastusega, mille kohaselt on kaugel asuva tähe orbiidil tiirleval planeedil veerikas atmosfäär.
Teada on üle 200 sellist ‘päikesesüsteemivälist’ planeeti, kuid väga väheseid neist on pildistatud või otseselt vaadeldud. Õnneks on mõnda neist ‘nähtamatutest’ planeetidest võimalik avastada, kui nad teevad transiiti ehk liiguvad oma tähe eest läbi. Just nii avastati 2005. aastal gaasigigant, mida tuntakse nimetusega HD 189733b. See Jupiteri-taoline planeet põhjustas oma ematähe valguse kerget tuhmumist.
Sellest ajast alates on Euroopa ja Ameerika teadlased HD 189733b-d täiendavalt uurinud. NASA Spitzeri kosmoseteleskoobi abil mõõtsid nad tähelt pärinevat infrapunakiirgust. Kui planeet liikus aeglaselt üle tähe ketta, blokeeris selle välimine atmosfäär ühte lainepikkust rohkem kui teisi lainepikkusi. Ainus seletus sellisele heleduse vähenemise mustrile on veeauru olemasolu planeedi atmosfääris.
Kahjuks puudub sellel hiidplaneedil kivine pind, kus võiksid tekkida ookeanid. Lisaks tiirleb see oma tähe ümber äärmiselt lähedal. Atmosfääri temperatuur on üle 700 °C, mistõttu on seal liiga kuum, et saaks sadada. Auru täis HD 189733b on peaaegu kindlasti elutu. Siiski annavad need tulemused lootust, et mitte liiga kauges tulevikus leitakse veerikkaid, Maale sarnaseid planeete.
