Aeg-ajalt on palja silmaga näha heledat komeeti, millel on pikad sabad. Viimastel aastatel on ESA ja NASA ühine kosmosesond SOHO aga näidanud, et need “määrdunud lumepallid” on palju levinumad, kui keegi oleks osanud ette kujutada.
SOHO loodi Päikese jälgimiseks, mitte komeetide otsimiseks. Üht selle instrumenti, nimega LASCO, kasutatakse Päikese välisatmosfääri (korona) vaatlemiseks. Kuid just see on võimaldanud SOHO-l saada ajaloo suurimaks komeetide jahtijaks.
LASCO uurib nõrka korona, blokeerides Päikese ere valgust. Juhuslikult võimaldab see LASCO-l avastada ka väikeseid Päikesele lähedalt mööduvaid komeete. Enamik neist jäistest sissetungijatest möödub Päikese pinnast kuni 800 000 km kauguselt – nii lähedalt, et nad aurustuvad või kukuvad Päikese tulise ahju.
Enne SOHO orbiidile saatmist 1995. aasta detsembris oli kosmosesõidukitega avastatud vaid 16 Päikesele lähedalt mööduvat komeeti. 6. juuliks 2005 oli ainuüksi SOHO avastanud neid vähemalt 990. See tähendab, et SOHO on avastanud peaaegu poole kõigist komeetidest, mille orbiidid on ajaloo algusest saadik välja arvutatud. Eeldatakse, et see hämmastav arv ületab sel suvel 1000 piiri ja kasvab edasi.
Paljud neist avastustest on teinud harrastajad, kasutades internetis kättesaadavaid SOHO pilte. SOHO komeedijahtijad on pärit paljudest riikidest, sealhulgas Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Hiinast, Jaapanist, Taiwanist, Venemaalt, Ukrainast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Leedust.
Komeedid on jää- ja tolmukogumid – planeetide tekkimise ‘jäägid’ 4,5 miljardit aastat tagasi.
