2002. aasta märtsis toodi Hubble’i kosmoseteleskoobi päikesepaneelid tagasi Maale. Pärast kaheksa aastat kosmoses olid ESA poolt tarnitud paneelid kaetud kuni 8 mm läbimõõduga kokkupõrkekraatritega.
Kraatrid tekkisid kiiresti liikuvate kosmoseprahi tükkide tõttu. Isegi värvikiht, mis liigub kiiremini kui kuul, võib kosmoselaevale tõsist kahju tekitada. 2003. aasta lõpus jälgiti umbes 10 000 prahitükki. Nende hulgas olid kasutusest kõrvaldatud kosmoselaevad, vanad raketiastmed ja mõned kosmosekõnnil kaduma läinud tööriistad.
Palju rohkem objekte on liiga väikesed, et neid registreerida. Läbimõõduga 1–10 cm objekte võib olla pool miljonit – kuid täpset arvu keegi ei tea. ESA tegeleb kosmoseprügi probleemiga mitmel viisil. Rahvusvahelise kosmosejaama laborit „Columbus“ kaitstakse spetsiaalse kilbiga.
ESA teadlased Saksamaal ja Madalmaades peavad kataloogi kõigist teadaolevatest Maa orbiidil tiirlevatest objektidest. Nad kasutavad neid andmeid kosmoseprügi uurimiseks ja võimalike kokkupõrgete kohta eelneva hoiatuse andmiseks.
Teavet orbiidil olevate kosmoseprahi kohta edastavad Saksamaal asuv radarskanner ja Hispaanias Tenerifel asuv ESA teleskoop. ESA püüab samuti sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid, et vähendada kosmoseprahi hulka ja suurendada kosmoselendude ohutust.
