Aastal 1492 avastas Ameerika mandrid väike laevastik, mida juhtis genovalane meresõitja Kristoffer Kolumbus. Nüüd, üle 500 aasta hiljem, on teine Kolumbus – kes sai oma nime tema auks – valmis alustama uut avastusretke.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, stardib kosmosesüstik „Atlantis” 7. veebruaril 2008 Floridast koos Euroopa Kosmoseagentuuri laboriga „Columbus”. Kaks päeva hiljem toimetatakse labor Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS), kus see on valmis paigaldamiseks jaama esiosas asuvale „Harmony” moodulile.
21. sajandi „Columbus” on üks Euroopa tähtsamaid panuseid rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS). Peaaegu 13 tonni kaaluv alumiiniumist silinder on umbes 6,8 meetrit pikk ja 4,5 meetrit lai – ligikaudu Londoni bussi suurusega. Mitmed ESA ja teiste kosmoseagentuuride astronaudid saavad mooduli sees töötada üksteise kõrval varrukata riietuses.
Mitmeotstarbelist teaduslaborit kasutatakse katsete läbiviimiseks paljudes erinevates valdkondades. Silindrilise mooduli seintel ja “lael” paikneb 10 teaduslikku riiulit, millest igaüks on umbes telefonikabiini suurune. (Pidage meeles, et kosmoses pole “üles” ega “alla”.) Neid aluseid kasutatakse vedelike, erinevate elusorganismide (sealhulgas inimeste) ja materjalide käitumise uurimiseks kaaluta olekus.
Columbuse välisküljel asub neli platvormi, kuhu saab paigaldada teisi katseid ja neid karmile kosmose keskkonnale avada. Pole kahtlustki, et Christopher Columbus oleks üllatunud, kui ta teada saaks, milline tehnoloogiline ime kannab tema nime!
