Euroopa on jõudnud Kuule ning ESA kosmoselaev SMART-1 hakkab saatma tagasi suurepäraseid pilte Maa naabrist.
SMART-1 jõudis Kuu orbiidile 15. novembril 2004. Sellest ajast alates on kosmoselaev oma revolutsioonilise ioonmootori abil aeglaselt spiraalselt Kuu pinnale lähemale liikunud.
29. detsembriks oli AMIE-kaamera valmis alustama katsepiltide tegemist 1 000–5 000 km kõrguselt laastatud maastiku kohal.
Esimesel laia vaateväljaga pildil on peamiselt näha iidseid kraatreid. Mõnede sügavate kraatrite põhjad on varjus.
Üksikasjalikum pilt näitab veel üht piirkonda, kus asuvad erineva suurusega kokkupõrkekraatrid. Neist suurim, nimega Brianchon, on läbimõõduga umbes 135 km. Selle lähedal asub veel üks suur kraater nimega Pascal. Mõlemad on nimetatud kuulsate prantsuse matemaatikute järgi.
Mõned pildid on ühendatud mosaiikideks. Ühel ühe tiiru jooksul tehtud mosaiigil on näha diagonaalne riba, mis ulatub üle põhjapoolkera.
Selle kaadri suurendatud lõik näitab Pythagorast – keerukat, 140 km laiust kraatrit, mis tekkis miljardite aastate eest asteroidi kokkupõrke tagajärjel. See on nimetatud Vana-Kreeka matemaatiku järgi.
SMART-i poolt tehtud Kuu pilte saadetakse tagasi veel kuni 9. veebruarini. Seejärel käivitatakse ioonmootor uuesti ning järgmise kolme nädala jooksul alandatakse kosmoselaeva piklikku orbiiti vahemikku 300–3000 km.
Veelgi põnevamaid tulemusi oodatakse pärast 28. veebruari, kui SMART-1 alustab oma põhimissiooni – Kuu pinna uurimist ja kaardistamist.
