Nafta on tänapäeva elu lahutamatu osa. Ilma selle väärtusliku kütuseta jääksid autod ja veokid teelt kõrvale, lennukid ei saaks lennata ja paljud tööstusharud peatuksid täielikult. Samas võib nafta kujutada endast ohtu loodusele, kui seda ei käidelda nõuetekohaselt. Naftalekked võivad levida üle tohutute ookeanipiirkondade. Pruunid naftalaigud katavad kõike, millega nad kokku puutuvad, kleepuva limaga, tappes paljusid linde ja mereelukaid ning katades liivarandu või korallriffe.
Viimane naftaga seotud katastroof algas 22. aprillil 2010, kui Mehhiko lahes plahvatas ja uppus puurplatvorm. Sellest ajast alates on merepõhjas asuvast kahjustatud naftapuuraugust voolanud välja miljoneid barreleid toornaftat, mis ähvardab põhjustada suure keskkonnakatastroofi.
Pruuni koletise levikut on jälginud paljud satelliidid, sealhulgas ESA satelliit Envisat. Need ‘kosmoses asuvad silmad’ pakuvad olulist ja ajakohast teavet tuhandetele riigiametnikele ning veelgi enamale hulgale inimestele, kes teenivad elatist kalapüügi ja turismiga.
Kosmoselaeva optilised seadmed tuvastavad õlikihi päeval, kui taevas on pilvitu. Radarseadmed suudavad õlikihti näha öösel ja pilvise taeva all. Ookeani lainete ja hoovuste kohta teabe saamisel on võimalik arvutada ka, kuidas reostus võib levida.
Piltidelt on näha, et nafta on jäänud ringikujulisse hoovusesse, mis hoiab seda – vähemalt hetkel – enamikust Floridast kaugel eemal. Samal ajal on alanud orkaanide hooaeg ning satelliidid jälgivad võimsaid torme, mis võivad viivitada lekke lõpliku sulgemise töid.
