Maalt on mõnikord näha, kuidas Veenus ja Merkuur liiguvad Päikese eest üle mustadena täppidena. Selliste sündmuste – mida nimetatakse transiitideks – ajal varjab planeet väikese osa valgusest, mistõttu Päike tundub veidi tuhmim. Sarnaseid tuhmumisi võivad põhjustada ka eksoplaneedid – maailmad, mis tiirlevad kaugemate tähtede ümber. Nüüd on ESA otsustanud käivitada uue teadusmissiooni, et neid transiite otsida.
Missioon, mida tuntakse nimetusega CHEOPS (lühend sõnadest CHaracterising ExOPlanets Satellite), käivitatakse eeldatavasti 2017. aastal. Selle sihtmärgiks on heledad, lähedal asuvad tähed, mille ümber on juba teadaolevalt mõned planeedid. Kosmoselaev jälgib iga tähe heledust suure täpsusega, otsides transiidi tunnusmärke.
Saabuva tähevalguse muutuste põhjalik analüüs võimaldab mõõta iga transiitplaneedi läbimõõtu väga täpselt. Teadaoleva massiga planeetide puhul on võimalik arvutada nende tihedus, mis annab vihjeid nende sisemise struktuuri kohta.
Teadmised eksoplaneetide suuruse ja massi kohta aitavad teadlastel mõista planeetide tekkimist alates planeetidest, mille mass on mõni kord suurem Maa omast – nn super-Maad – kuni Neptuunisuurusteni ulatuvate maailmadeni. Samuti võimaldab see tuvastada planeete, millel on märkimisväärne atmosfäär, mis on ideaalsed sihtmärgid järgmise põlvkonna teleskoopide poolt läbiviidavateks üksikasjalikumateks uuringuteks. Nende hulka kuuluvad maapinnal asuv Euroopa äärmiselt suur teleskoop (European Extremely Large Telescope) ja James Webbi kosmoseteleskoop.
CHEOPSi arendavad ESA ja Šveits, osalevad ka mõned teised ESA liikmesriigid. Satelliit hakkab tiirlema peaaegu polaarsel orbiidil, umbes 800 km kõrgusel Maa kohal, ning on töös 3 ½ aastat.
