Järved on väärtuslikud vee- ja toiduallikad, eriti vaestes riikides. Siiski kahjustuvad need kergesti ülemäärase kasutamise, reostuse ja kliimamuutuste tõttu. Järvede suuruse ja kaldajoone muutusi on kosmosest hästi näha.
Selline teave on väga väärtuslik äärepoolsetes piirkondades ja vaestes riikides. See näitab, kuidas põllumajandus ja ilmastik mõjutavad veetaset. Samuti hoiatab see läheduses elavaid inimesi üleujutuste eest.
Satelliidid annavad ka olulist teavet järvede seisundi kohta, sealhulgas vee temperatuuri, värvi ja reostuse kohta.
Üks kõige dramaatilisemaid näiteid on Arali meri Kasahstanis. Kunagi oli see maailma suuruselt neljas järv, kuid viimase 45 aasta jooksul on selle pindala kahanenud alla poole algsest suurusest.
ESA satelliidi Envisat ja teiste satelliitide pildid näitavad, kuidas inimtegevuse tagajärjel on Araali merre suubuvad jõed kahanenud vaid nõrgaks nireks. Selle tulemusena on järv tegelikult kaheks jagunenud. Nüüd ümbritseb järve ääres 40 000 ruutkilomeetrit valget, soolast mulda.
Kosmoses asuvad radarid suudavad mõõta ka järvede ja neid toitvate jõgede muutuvat veetaset. Suuremas osas Araali merest on veetase alates 1960. aastatest langenud 14 meetrit. Siiski on järve põhjaosas veetaseme tõstmiseks ja soolsuse vähendamiseks tehtud jõupingutused viimastel aastatel mõningast edu toonud.
