ESA orbitaalsond „Mars Express“ tähistas äsja kümne aasta möödumist kosmoses, kuid Euroopa valmistub juba järgmiseks sammuks Punase Planeedi uurimisel. See ambitsioonikas kaheosaline missioon, mida tuntakse nimetusega ExoMars, on ESA ja Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmosi koostööprojekt. Eraldi kosmosesõidukid saadetakse Marsile 2016. ja 2018. aasta stardiaegadel.
Nende peamine eesmärk on leida vastus ühele meie aja olulisematest teaduslikest küsimustest: kas Marsil on kunagi olnud elu? ExoMarsi raames arendatakse ka uusi Euroopa tehnoloogiaid maandumiseks, ringiliikumiseks, pinnasse puurimiseks ja pinnaseproovide kogumiseks. See sillutab teed Marsi proovide tagasitoomise missioonile 2020. aastatel.
Esimene ExoMars-missioon käivitatakse 2016. aasta jaanuaris ning jõuab Marsile üheksa kuud hiljem. Missiooni koosseisu kuulub Trace Gas Orbiter, mille ülesandeks on otsida metaani ja muid gaase, mis võiksid viidata planeedi elusolekule. Suur osa Maal leiduvast metaanist on elusorganismide poolt toodetud. Orbiterit ehitab Thales Alenia Space Prantsusmaal Cannes’is.
Samuti viib see Marsi pinnale sisenemise, langemise ja maandumise demonstratsioonimooduli (EDM), et demonstreerida 2018. aasta missiooni ja tulevaste maandumismissioonide jaoks vajalikke võtmethnoloogiaid. Thales Alenia Space Italy ehitab EDM-i Torinos.
Teise missiooni stardi on kavandatud 2018. aasta maiks ning see jõuab planeedile 2019. aasta alguses. Selle raames maandatakse Marsile marsirover – esimene, mis suudab puurida 2 meetri sügavusele ja seejärel koguda kivimiproove. See on hädavajalik, kuna pinnal esinev kiirgus ja kemikaalid võivad orgaanilisi materjale hävitada. Selle missiooni raames viiakse Marsi keskkonda uurima ka teadusinstrumentidega varustatud pinnaplatvorm.
