Vaata ringi. Tundub ilmne, et kõik koosneb tahketest ainetest, vedelikest ja gaasidest. Kuid su silmad petavad sind. Suurem osa universumist ei koosne tavalisest ainest. Selle asemel näib see koosnevat suures osas salapärasest tumeainest ja veelgi salapärasemast tumeenergiast. Et saada rohkem teavet selle nähtamatu universumi kohta, on rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) peagi toimetamisel võimas uus seade, mida tuntakse nimetusega Alpha Magnetic Spectrometer (AMS-02).
AMS-02 viiakse jaama aprilli lõpus, kosmosesüstiku Endeavouri viimase lennu käigus. Pardal on ka ESA astronaut Roberto Vittori ja viis kaaslast. Roberto on esimene ESA astronaut, kes on kosmosjaama lennanud kolm korda. Ta on ka viimane eurooplane – ja viimane mitte-ameeriklane –, kes kosmosesüstikuga lendab.
Üks tema ülesannetest on kasutada Endeavouri robotkäe abi, et tõsta AMS-02 osakeste detektor lastiruumist välja ja kinnitada see rahvusvahelisele kosmosejaamale (ISS). See seitsme tonnine seade töötab vähemalt kolm aastat. See mõõdab, mis juhtub, kui kaugetest galaktikates tekkinud kõrge energiaga osakesed, mida nimetatakse kosmilisteks kiirteks, jõuavad Maale. Kõik need kummalised osakesed, mis tekivad nende kosmiliste kiirte kokkupõrgetel, võivad anda tõendeid antiaine või tumeaine olemasolu kohta.
Arvatakse, et Suure Paugu ajal tekkis võrdne kogus ainet ja antiainet, kuid antiaine näib olevat tänapäeva universumist kadunud. Arvatakse, et tumeaine on palju levinum kui tavaline aine, kuid seda ei ole veel otseselt avastatud. Roberto Vittori missioonile antud nimi ‘DAMA’ peegeldabki seda tumeaine otsingut.
