Nagu teate, kipub auto mäest üles sõites aeglustuma ja mäest alla sõites kiirendama. Võib öelda, et auto saab ‘gravitatsiooniabi’, kuna Maa gravitatsioon aitab tal aeglustuda või kiirendada. Samamoodi on ka kosmoselaeval võimalik saada tasuta sõitu, ilma et ta peaks kulutama väärtuslikku kütust.
Gravitatsiooniline kiirendus toimub siis, kui kosmoselaev lendab planeedi või suure kuu juurest mööda. See võimaldab planeedi gravitatsioonil kosmoselaeva enda poole tõmmata ja selle orbiiti muuta.
Mõnikord kiirendab kosmoselaev sõitu, mõnikord aeglustab – sõltuvalt sellest, kas ta möödub planeedist tagant või eest. Gravitatsiooniline abijõud muudab ka kosmoselaeva liikumissuunda.
Üks kõige hämmastavamaid gravitatsioonilisi kiirendusi kasutati ESA missioonil „Ulysses”. Lendades üle Jupiteri põhjapooluse, paisati „Ulysses” orbiidile, mis viis ta üle Päikese pooluste.
Cassini-Huygensi missioon kasutas teel Saturnile nelja gravitatsioonilist abijõudu (üks Maa, kaks Veenuse ja üks Jupiteri puhul).
Raskusjõud mängis olulist rolli ka ESA missioonis SMART-1. Pärast 14 kuud kestnud spiraalset liikumist Maalt eemale hakkas kosmoselaev tundma Kuu tõmmet. 2004. aasta novembris haaras Kuu raskusjõud SMART-1 endasse ja see asus Kuu orbiidile.
