Üks ESA vanimaid töötavaid satelliite on peagi kasutuselt kõrvaldatav, olles tiirlenud ümber Maa ligi 85 000 korda ja läbinud umbes 3,8 miljardit kilomeetrit. Teine Euroopa kaugseire satelliit (ERS-2) lasti orbiidile 1995. aastal. Nüüd on ESA otsustanud selle kasutusest kõrvaldada enne, kui see töötamise lõpetab ja muutub ohuks teistele kosmosesõidukitele.
Alates 6. juulist alandatakse selle orbiiti järk-järgult mitme tõukemootori süütamise abil 800 km-lt umbes 550 km-le, kus kokkupõrke oht teiste satelliitidega on väike. Selle asemel, et muutuda kosmoseprügiks, siseneb ERS-2 lõpuks Maa atmosfääri ja põleb seal ära.
ERS-1 (mis oli kasutusel aastatel 1991–2000) ja selle sõsarsatelliit tegutsesid pikka aega ja saavutasid märkimisväärseid tulemusi. Koos edastasid nad 20 aasta jooksul pidevat andmevoogu, mis tõi kaasa revolutsiooni Maa atmosfääri, maismaa, ookeanide ja polaarjää uurimisel.
Nende seadmete hulka kuulus ka esimene mittesõjaline radar kosmoses. See suutis jälgida maapinda igasugustes ilmastikutingimustes, nii päeval kui öösel, ning jälgida, kuidas maapind liigub suurte maavärinate või vulkaanipurskete ajal. Samuti suutis see kaardistada maapinna kõrgust.
Muud mõõteriistad mõõtsid ülemaailmset merepinna temperatuuri ja merepinna taseme muutusi – see on oluline teave kliimamuutust uurivatele teadlastele. Teine oluline ERS-2-l läbi viidud eksperiment jälgis Antarktika kohal asuva osoonikihi tohutu augu suuruse ja asukoha muutumist.
Tuhanded uurimisprojektid ja teadusartiklid on tuginenud ERS-i andmetele. Nende poolt edastatud teave on aidanud meil paremini mõista, kuidas Maa toimib. Nende pardal olnud seadmete täiustatud versioone kasutatakse praegu sellistes missioonides nagu ESA Envisat, Earth Explorers ja Sentinels.
