Rakette kasutatakse satelliitide ja kosmosesüstikute kosmosesse saatmiseks. Nende võimsad mootorid võimaldavad kosmoselaevu kosmosesse paisata uskumatul kiirusel, viies need õigele orbiidile. Euroopa tähtsaim raketiperekond on Ariane. Alates 1979. aastast on Euroopa kosmosesadamas Kourous Prantsuse Guajaanas startinud viis peamist Ariane-rakettide tüüpi.
Ariane-5 põhimudel, mida nimetatakse Ariane-5 Generic, sooritas oma esimese edukas lennu 1997. aastal. Selle stardikaal oli 750 tonni. See suutis orbiidile viia kaks satelliiti, mille kogukaal ületas kuut tonni.
Et konkureerida teiste riikide suurte kanderakettidega, on välja töötatud võimsamad Ariane 5-raketid. Ariane-5 ECA suudab viia orbiidile kuni 10 tonni lasti ning tulevikus suudab see viia orbiidile veelgi suurema koormuse. Teine versioon, nimega Ariane-5 ES, viib 19-tonnised automaatsed ülekandelaevad (ATV-d) madalale Maa orbiidile, kust algab nende teekond Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS).
Kuigi sidesatelliidid muutuvad üldiselt üha suuremaks, on endiselt vaja väikest kanderaketti muud tüüpi satelliitide orbiidile viimiseks. Euroopa otsustas ehitada omaenda odava tahkekütusega raketi nimega Vega. See rakett suudab viia 300–2000 kg kaaluvaid satelliite erinevatele orbiitidele. Vega esimene start Kouroust toimus 13. veebruaril 2012.
Euroopa leppis Venemaaga kokku ka „Sojuz“-i käivitamises Kouroust. Esimene „Sojuz“-i käivitamine Lõuna-Ameerikast toimus 21. oktoobril 2011. „Sojuz“ on keskmise suurusega rakett, mida Venemaa on juba aastaid edukalt kasutanud. ESA satelliidid, nagu „Cluster“ ja „Mars Express“, lasti varem „Sojuziga“ üles Baikonuri kosmodroomilt Kasahstanis. Samuti käivitatakse Baikonurist mehitatud lennud rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS).
