ESA röntgenobservatoorium XMM-Newton on suurim Euroopas kunagi ehitatud kosmoseobservatoorium. Stardil kaalub kosmoselaev 3,8 tonni, on 10 meetrit pikk ja kahe päikesepaneeli vaheline laius on 16 meetrit. Selle õhukesed, kullaga kaetud peeglid koguvad kõrge energiaga röntgenkiirgust universumi kõikidest osadest ning selle tundlikud kaamerad suudavad näha palju rohkem kui ükski varasem röntgenkiirguse satelliit.
XMM-Newton lasti 10. detsembril 1999. aastal orbiidile Euroopa Ariane 5 raketiga. See viidi ebatavalisele 48-tunnisele Maa ümber tiirlevale orbiidile, mille kõrgus kõikus vahemikus 7 000 km kuni 114 000 km. Missioon oli algselt tuntud nime all XMM, mis tulenes selle röntgenkiirguse mitmepeeglisest konstruktsioonist. Hiljem muudeti nimi XMM-Newtoniks, auks kuulsale Briti teadlasele Sir Isaac Newtonile.
Kuigi XMM-Newtoni esialgne missioon pidi kestma kaks aastat, on see endiselt heas töökorras. See märkimisväärne observatoorium on uurinud igasuguseid objekte, alates meie Päikesesüsteemi komeetidest ja planeetidest kuni supermassiivsete mustade aukudeni ja plahvatavate tähtedeni universumi kaugemates nurkades. 14 tegevusaasta jooksul on see avastanud üle poole miljoni röntgenkiirguse allika, mis on kaks korda rohkem kui varem teada oli.
Need avastused on saanud võimalikuks tänu observatooriumi uuenduslikule konstruktsioonile. Kuna röntgenkiired läbivad tavalised peeglid otse, koosneb iga XMM-i kolmest tünnikujulisest teleskoobist 58 kumerpeeglist, mis on üksteise ümber paigutatud. Saabuvad röntgenkiired põrkuvad nende peeglite pinnalt tagasi, nii et need fokuseeritakse lõpuks kahele tüüpi seadmele, mis on varustatud CCD-detektoritega (nagu need, mida leidub digitaalkaamerates). Optiline kaamera võimaldab astronoomidel oma sihtmärke täpselt kindlaks määrata.
