450 aastat tagasi avastas hollandi astronoom Christiaan Huygens Saturni ümber tiirleva suure kuu. Lõpuks sai see nimeks Titan, vanakreeka legendides esineva hiiglase järgi.
Titan oli tõepoolest hiiglane – Päikesesüsteemi suuruselt teine kaaslane. Kuid isegi tänapäeval on see salapärane maailm. Selle pind on peidetud oranži udukatte alla.
Teadlased teavad, et selle paks atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust, täpselt nagu Maalgi. See sisaldab ka metaani – gaasi, mida me põletame oma kodudes ja tehastes.
Kuid pinnatemperatuur on –180 °C, mis on piisavalt külm, et jää muutuks kivikõvaks. Ilmselt on seal liiga külm elu tekkeks, kuigi sügaval maa all võib olla ookean.
Ainus viis Titani saladuste paljastamiseks on saata sinna kosmoselaev. 14. jaanuaril laskub ESA sond „Huygens“ langevarju abil läbi atmosfääri.
Selle kuus mõõteriista teevad esimesed pildid seni nägemata pinnast ja annavad meile teada, milline Titan tegelikult on. Huygens põrkab maapinnale kiirusega 5 m sekundis – see on umbes sama, kui hüppaksid toolilt maha.
Kas see põrkab vastu tahket jääd, pritsib metaanimere sisse või vajub limamassi sisse? Jälgige seda lehekülge!
