Miljonid inimesed Ameerika Ühendriikide lõunaosas jälgivad pingul hingega, kuidas tohutu pruun koletis keerleb avamerel, valmistudes lähedal asuvat rannikut alla mattuma. Kõnealune koletis on tohutu naftalaik, mis triivib tuulte ja ookeanivoolude meelevallas. Kui see jõuab kaldale, mattuvad olulised kalapüügipiirkonnad, turismirannad ja loomade paljunemispiirkonnad paksu, kleepuva muda alla. Õhus on suur keskkonnakatastroof.
Mitmete riikide kaugseirekosmosesõidukid, sealhulgas ESA satelliit Envisat, jälgivad naftalaigu liikumist ööpäevaringselt. Kosmosesõidukite optilised seadmed suudavad avastada pinnale levinud naftaläike päevasel ajal, kui piirkond on pilvitu. Radarseadmed suudavad naftaläike näha öösel ja pilvise taeva all, pakkudes samal ajal teavet pinna ebatasasuse ja hoovuste kohta. See võimaldab arvutada suunda, milles reostus võib levida.
Kriis algas 22. aprillil, kui Mehhiko lahes plahvatas ja uppus puurplatvorm. Sellest ajast alates on kahjustatud naftapuuraugust, mis asub 1,5 km sügavusel puurplatvormi all, voolanud välja iga päev tuhandeid barreleid toornaftat. Nelja päeva jooksul oli naftaleke levinud 77 km pikkusele ja 63 km laiusele alale. Esialgu näitasid satelliidipildid, et nafta liigub Louisiana ranniku suunas, kuid õnneks muutus tuule suund ja naftalaik on jäänud peamiselt avamerele.
Kuid kosmosest tehtud pildid näitavad nüüd pikka naftalaiku, mis levib lõuna suunas. 19. maiks näitasid Envisati radarpildid, et see oli sattunud tugevasse ookeanivoolu, mis võib kanda naftat lõuna poole, Florida kaunite korallriffide suunas.
