Televisiooni ilmateateid regulaarselt jälgivad inimesed tunnevad kindlasti ära Meteosat-kosmoselaeva poolt ekvaatori kohal tehtud ülesvõtteid Euroopast. Vähem tuntud on MetOp-satelliidid, mis liiguvad pooluselt poolusele palju madalamal kõrgusel. Selle seeria esimene satelliit, tuntud kui MetOp-A, on nüüdseks 6 aastat vana, mistõttu valmistatakse ette selle asendaja orbiidile saatmist.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, stardib MetOp-B 17. septembril Kasahstani Baikonurist „Sojuz“-raketiga. Satelliit viiakse 817 km kõrgusele päikesesünkroonsele orbiidile. See tähendab, et MetOp-B lendab korduvalt üle sama piirkonna samal kohalikul kellaajal, nii et päike asub horisondi kohal alati ligikaudu samal kõrgusel.
MetOp-B on teine kolmest identse konstruktsiooniga polaarorbiidil tiirlevast satelliidist. Pärast orbiidil toimuvat kontrollimist hakkab MetOp-B mõnda aega koos MetOp-A-ga töötama, tagades ilmateadete ja kliimaseire jaoks kvaliteetsete andmete pideva edastamise. MetOp-C on seeria kolmas ja viimane satelliit. Selle orbiidile viimine on kavandatud 2016. aastaks.
MetOp-satelliitidel on 11 mõõteriista, mis koguvad andmeid planeedi ilma ja kliima kohta. Need mõõdavad atmosfääri temperatuuri, niiskust, tuule kiirust ja osooni taset. Samuti jälgivad need gaase, nagu süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid ja metaan. MetOp tagab kõigi oma mõõteriistade abil ülemaailmse katvuse viie päeva jooksul.
MetOpil on pardal viis uut Euroopa seadmestikku, sealhulgas üks, mis saadab välja radarimpulsse, et mõõta tuule kiirust ookeanide kohal. ESA juhib projekti Euroopa ilmateenistuse EUMETSATi nimel. Kosmosesõidukid on ehitanud Astriumi juhitud Euroopa tööstuskonsortsium.
