4. juulil põrkab NASA kosmoselaeva „Deep Impact“ 370 kg kaaluv vasksond komeedi Tempel 1 jäisesse südamikku, tekitades seal hiiglasliku kraatri. Teleskoobid üle kogu maailma ja kosmosesõidukid, nagu NASA-ESA Hubble’i kosmoseteleskoop, jälgivad tähelepanelikult, mis juhtub plahvatusliku kokkupõrke hetkel. Ühe maailma suurima astronoomilise vaatlusprogrammi osalejate hulgas on ka ESA komeedijahtija Rosetta.
Rosettal on veel üheksa aastat aega, enne kui ta jõuab oma sihtmärgini, komeedini Tšurjumov-Gerasimenko. Siiski saab kosmoselaev 29. juunist kuni 14. juulini jälgida üht teist Päikesesüsteemi jäist ehitusplokki parimalt vaatekohalt. Lendades läbi kosmose umbes 80 miljoni kilomeetri kaugusel komeedist, kasutab Rosetta oma tundlikke instrumente, et uurida dramaatilist kokkupõrget komeediga Tempel 1.
Enne kokkupõrget jälgib Rosetta pimedat, jäist tuuma kolme täispöörde jooksul. See võimaldab teadlastel saada teavet komeedi seisundi kohta enne kokkupõrget.
Kokkupõrke ajal ja pärast seda teeb Rosetta kaamera kaugpildid tuumast ning kosmosesse paisatud gaasi- ja tolmupilvest. Muud mõõteriistad uurivad pilve temperatuuri ja püüavad välja selgitada, millest see koosneb.
Tempel 1 on lühikese perioodiga komeet, mis liigub Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Teadlased soovivad selliste iidsete objektide kohta rohkem teada saada, kuna need on planeetide tekkimise ajast, 4,5 miljardit aastat tagasi, jäänud jäänused.
