Alates 1985. aastast on teadlased jälginud Antarktika kohal asuvat osoonikihi auku. Loodeti, et osooniauk hakkab järk-järgult kahanema, kuid ESA kosmosesondi Envisat uued andmed on näidanud, et osoonikadu on olnud suurem kui kunagi varem.
2. oktoobril tehtud mõõtmised näitasid 40 miljoni tonni vähenemist, mis ületas 2000. aasta eelmise rekordi. Lisaks hõlmab tänavune osooniauk 28 miljoni ruutkilomeetri suurust ala, mis on peaaegu sama suur kui 2000. aasta auk. Ka osooniaugu sügavus on võrreldav varasemate rekordväärtustega.
“Selline märkimisväärne osoonikadu eeldab stratosfääris väga madalaid temperatuure koos päikesevalgusega,” ütles ESA teadlane Claus Zehner. “Selle aasta äärmist osoonikadu saab seletada sellega, et Antarktika kohal ulatusid temperatuurid umbes miinus 92 Celsiuse kraadini – see on madalaim temperatuur, mis selles piirkonnas alates 1979. aastast on registreeritud.”
Osoon on hapniku gaasiline vorm. See moodustab 25–40 km kõrgusel Maa kohal kihi, mida nimetatakse stratosfääriks. Osoonikiht on oluline, sest see blokeerib Päikeselt pärinevaid kahjulikke ultraviolettkiiri. Need kiired suurendavad nahavähi ja silmakatarakti tekke riski ning mõjutavad mereelustikku.
Osoonikihi hõrenemise põhjuseks on inimtekkelised saasteained, nagu näiteks kloor, mis püsivad atmosfääris mitu aastat. Kui saabub polaarne kevad, vabastab päikesevalgus kõrgetes pilvedes kinni jäänud kloori. Seejärel hävitab kloor ozooni kiiresti.
See auk püsib tavaliselt novembrini või detsembrini, mil Antarktika kohal asuv osoonivaene õhk hakkab segunema väljastpoolt tulevaga osoonirikka õhuga.
