Marsi nimetatakse sageli ‘punaseks planeediks’, kuna ta paistab taevas oranžpunase tähena. Just selle värvi tõttu nimetasid vanad kreeklased ja roomlased selle oma sõjajumala järgi. Tänapäeval teame tänu sinna saadetud kosmoselaevadele, et planeedi välimus tuleneb Marsi kivimites leiduvast roostest.
Marss on Päikesest neljas planeet. See tiirleb Päikese ümber keskmisel kaugusel 228 miljonit kilomeetrit, mis on pool korda kaugem kui Maa, mistõttu oleks seal inimestele väga külm. Kuigi suved ekvaatori lähedal võivad olla üsna soojad, on keskmine temperatuur 63 kraadi Celsiuse järgi miinuses – sarnane Antarktika talvedega. Ka ööd on seal kibedalt külmad.
Esimestel Marsil viibivatel inimestel tuleb silmitsi seista teiste probleemidega. Õhk on seal 100 korda hõredam kui Maal ja koosneb peamiselt süsinikdioksiidist. Inimuurijad peavad kandma hapnikumaske ja spetsiaalseid ülikondi iga kord, kui nad astuvad oma hermeetiliselt suletud eluruumidest välja.
Tormid võivad tekitada tohutuid tolmupilvi. Mõnikord levivad need kiiresti üle kogu planeedi, varjates pinna silmist.
