Isegi suurimate teleskoopidega on väga raske näha Marsi pinnal palju detaile. 1800. aastate lõpus arvasid mõned teadlased, et näevad planeedi pinnal ristuvaid sirgeid jooni. Need jooned ühendasid rohelisi alasid, mis nägid välja, nagu oleksid need taimedega kaetud. Need teadlased arvasid, et sirged jooned on marslaste ehitatud kanalid, mille kaudu veetakse vett nende põllukultuuridele.
Kosmoselaevade pildid on näidanud, et neid kanaleid ei ole olemas. Planeedil pole mingeid elu märke – ei taimi ega arukate marslaste olemasolu. Nüüd teame, et Marss on väga külm ja kuiv planeet, kus vedel vesi pinnal eksisteerida ei saa. Siiski leidub polaaraladel suuri veejääalasid. Ka külmunud pinnases on palju jääd – sarnaselt Põhja-Kanada ja Venemaa igikeltsapiirkondadega.
Suured, kuivanud kanalid näitavad samuti, et kunagi voolas pinnal palju vett. Mars Expressi ja teiste kosmosesõidukite hiljutised tulemused näitavad, et sügaval maa all võib leiduda vedelat vett. Kui Mars oli kunagi soojem ja niiskem, võis punasel planeedil tekkida elu. Külmunud pinna all võib siiani eksisteerida lihtne elu, näiteks bakterid.
1996. aastal teatas rühm teadlasi maailmale, et nad olid leidnud tõendeid bakterite olemasolust Marsilt pärit meteoriidi seest. See idee ei ole aga enamiku teiste teadlaste seas eriti populaarne. Kui tulevikus leitaks Marsilt elu, oleks see esimene tõend selle kohta, et me ei ole universumis üksi.
