Aasta tagasi saadeti orbiidile ESA kosmoseteleskoop Herschel, mille ülesandeks on uurida infrapunast universumit. Nüüd, kui Herschel tiirleb ohutult umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast, hakkab ta paljastama tähtede tekke varem varjatud üksikasju. Uued pildid näitavad tuhandeid kaugele jäävaid galaktikaid, kus tähed tekivad tormilise kiirusega, ning kauneid tähtede tekkimise pilvi, mis on laiali pillutatud üle kogu Linnutee.
Herschel on suurim astronoomiline observatoorium, mis on kunagi kosmosesse paigutatud, ning selle peapeegel on neli korda laiem kui ühelgi varasemal infrapuna-kosmoseteleskoobil. See võimaldab tal uurida meie galaktika külmi, tähtede tekkimist soodustavaid pilvi senisest palju üksikasjalikumalt. Ühes neist piirkondadest, mida tuntakse nimetusega RCW 120, asub äsja sündinud täht, mis tõenäoliselt muutub järgmise paari sajandi tuhande jooksul hiidtäheks.
See noor täht, mis on juba 8–10 korda raskem kui Päike, on ümbritsetud tohutu gaasi- ja tolmupilvega, millest ta saab toitu ja mille abil kasvada. Teadlased ei mõista, kuidas tähed paisuvad 150 Päikese massini, seega jälgitakse RCW 120-t hoolikalt, et selgitada välja, kuidas sellised hiidtähed tekivad.
Veel üks uus Herscheli pilt näitab, kuidas Linnutee aine koondub tähtede tekkeks. ‘Seemned’ ilmuvad esmalt helendava tolmu ja gaasi vooludes, moodustades kümnete valgusaastate pikkuseid tähtede sünnikohtade ahelaid. Linnuteest väljaspool on Herschel mõõtnud infrapunakiirgust tuhandetest teistest galaktikast, mis asuvad miljardite valgusaastate kaugusel.
Nende valguspunktide heledust uurides on selgunud, et minevikus tekkisid tähed 10–15 korda kiiremini kui tänapäeval. Herschel on avastanud ka ainet, mida Maal looduslikult ei esine – veemolekule, mis on tugeva kiirguse mõjul lagunenud ja saanud elektrilise laengu.
