2008. aasta suvel stardivad Prantsuse Guajaanas Kourous kaks kõige tundlikumat kosmoseteleskoopi, mis kunagi orbiidile on saadetud. Ariane 5 raketi pardal on Herschel, maailma võimsaim soojust tuvastav kosmoseteleskoop, ning Planck, mis hakkab uurima nõrka kiirgust, mis täitis universumi vahetult pärast Suurt Pauku.
Kõik, mis puudutab ESA Herscheli kosmoseobservatooriumi, on suur. Satelliit on umbes 7 meetrit kõrge ja 4,3 meetrit lai ning kaalub 3,25 tonni. Selle teleskoobi peapeegel on läbimõõduga 3,5 meetrit, mis on suurim, mis teaduslikule kosmosesõidukile kunagi ehitatud on.
Observatoorium on nimetatud teise teadusgigandi, saksa astronoomi ja muusiku William Herscheli auks. Aastal 1800 kasutas Herschel klaasprismat, et jagada valget valgust värvide vikerkaareks. Tema üllatuseks näitas punase valguskiire kõrvale asetatud termomeeter temperatuuri tõusu. Herschel oli avastanud Päikesest pärineva nähtamatu valguse, mida teadlased nimetavad “infrapunakiirguseks”. Meie nimetame seda sageli lihtsalt “soojuseks”.
Herschel asub 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel, mis on piisavalt kaugel, et vältida Maa infrapunakiirguse poolt põhjustatud häireid vaatlustes. Selle kolme mõõteriista jahutatakse vedela heeliumiga, nii et nende temperatuur on lähedal absoluutsele nullpunktile (-273 °C).
Herscheli abil uuritakse ‘külma’ universumit. Selle ülikülmad ‘silmad’ näevad läbi tolmupilvede, et uurida tähtede tekkepiirkondi, galaktikate keskusi ja peidetud planeete. Eelkõige püütakse selle abil selgitada välja, kuidas galaktikad ja tähed varases universumis tekkisid.
