ExoMars 2016 missioon läheneb punasele planeedile Marsile ja jõuab peagi orbiidile! ExoMars 2016 koosneb kahest osast: sondist nimega Trace Gas Orbiter, mis jääb Marsi ümber orbiidile, ja robotist nimega Schiaparelli, mis maandub planeedi pinnale.
Trace Gas Orbiter (TGO) uurib, kas Marsi atmosfääris leiduvad gaasid on seotud vulkaanilise või bioloogilise tegevusega. See aitab meil mõista, kas Marsil on kunagi elu olnud! 16. oktoobril vabastab TGO oma roboti Schiaparelli, mis veedab seejärel kolm päeva Marsi poole kihutades. 19. oktoobril siseneb see Marsi hõredasse atmosfääri ja läbib kuue põneva minuti jooksul tõelise ameerika mägedega sarnase teekonna kuni pinnani! Kui kõik läheb hästi, maandub see Marsi piirkonnas nimega Meridiani Planum.
Schiaparelli hakkab katsetama uusi tehnoloogiaid ja seadmeid, mida võidakse kasutada tulevastes maandumismoodulites. Nende hulka kuuluvad soojuskaitsekilp, langevari ja isegi kokkusuruv konstruktsioon, mis kaitseb seda kokkupõrke eest. Lisaks kannab Schiaparelli endaga kaasas teadusaparatuuri, mis võimaldab tal koostada maandumiskoha ilmateate.
Kui Schiaparelli on teele saadetud, alustab Trace Gas Orbiter aastapikkust õhupidurdust. See tähendab, et sondi orbiidi trajektoori muutmiseks kasutatakse planeedi atmosfäärist tulenevat hõõrdumist. Käesoleval juhul muudab Marsi atmosfäär Trace Gas Orbiteri orbiidi ringikujulisemaks. Loodetavasti on see protsess 2017. aasta lõpuks lõpule viidud. Siis saab alustada teadustööd ja uurida Marsi atmosfääri! Trace Gas Orbiter hakkab toimima ka ESA ExoMars 2020 marsiroveri releena, tagades, et Marsi pinnalt saadetud signaalid jõuavad tervena Maa teadlasteni.
ExoMarsi missiooni elluviimiseks tegi ESA koostööd Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmosega. On suured lootused, et see ühine missioon aitab meil Marsi kohta rohkem teada saada!
Huvitav fakt: Schiaparelli maandumismoodul teeb esimesed mõõtmised elektriväljade kohta Marsi pinnal. Need võivad aidata meil mõista, kuidas Marsi tolmupöörised algavad.
