Maavärinad on kõigist loodusõnnetustest kõige surmavamad. Enamik surmajuhtumeid on põhjustatud hoonete kokkuvarisemisest või tulekahjudest.
Igal aastal toimub maailmas mitu miljonit maavärinat. Paljud neist jäävad aga märkamata, kuna need toimuvad kaugetes piirkondades või on väga nõrgad. Keskmiselt toimub igal aastal 18 tugevat maavärinat ja üks suur maavärin.
Viimane suur maavärin toimus Lääne-India saarestikus asuval Haiti saarel. Haiti valitsuse andmetel hukkus 230 000 inimest, 300 000 sai vigastada ja miljon jäi kodutuks.
Maavärinad esinevad kõige sagedamini maakoore suurte pragude lähedal, mida nimetatakse “murranguteks”. Neid esineb sageli Lõuna-Euroopas, kus kaks suurt maakooreplaati liiguvad üksteise suunas.
ESA satelliitidel ERS-2 ja Envisat asuvad radarid võimaldavad kindlaks teha, kas maapind liigub. Need suudavad liikumist mõõta mõne millimeetri täpsusega.
Radarit saab kasutada ka hoonete kahjustuste kaardistamiseks ja hindamiseks nii päeval kui öösel. See on pääste- ja taastamistööde meeskondadele suureks abiks.
Maavärinaid ei ole siiani võimalik täpselt ennustada. Siiski pakuvad ESA satelliidid täpset teavet, mis võib teadlastel nende ülesande täitmisel abiks olla. Aastate jooksul kogutud andmed aitavad ennustada tulevasi maavärinaid ja avastada varjatud murranguid.
