23 aastat tagasi sai Ulf Merboldist esimene ESA astronaut, kes lendas kosmosesse. Sellest ajast peale on paljude ESA liikmesriikide astronaudid järginud Merboldi jälgedes. Nüüd, pärast 14-aastast ootamist, on kord Christer Fuglesangi käes – ta on esimene Rootsi kodanik, kes läheb orbiidile.
9. detsembril (kohaliku aja järgi) startis Floridas Cape Canaveralist kosmosesüstiku missioon STS-116, mille pardal olid Fuglesang ja kuus NASA kolleegi. Kahepäevase lennu järel dokkis „Discovery“ rahvusvahelise kosmosejaamaga. Astronaute tervitas soojalt kosmosejaama kolmeliikmeline meeskond, kelle hulgas oli ka ESA astronaut Thomas Reiter.
Külastuse peamine eesmärk on jätkata selle tohutu ja keeruka kosmosejaama ehitamist. Fuglesangil on selles võtmeroll, kuna ta osaleb kahel missiooni raames kavandatud kolmest kosmosekõnnist. 12. detsembril lahkub ta koos Robert Curbeamiga jaamast, et teha 6-tunnine kosmosekõnd uue raamsegmendi paigaldamiseks. Sinna paigaldatakse lõpuks neli päikesepaneeli, mis viiakse sinna järgmisel suvel.
Sama meeskond teeb 14. detsembril veel ühe 6-tunnise kosmosekõnni. Seekord suurendavad nad jaama energiavarustust, ühendades uued päikesepaneelid ja radiaatorid. Need hiiglaslikud seadmed toimetati kohale eelmise aasta septembris teise kosmosesüstikuga.
Oma 12-päevase “Celsius”-missiooni jooksul – mis on saanud nime ühe kuulsama Rootsi teadlase järgi – viib Fuglesang läbi ka rea teaduslikke katseid. Endine frisbee-meister loodab kasutada kaalutust keskkonda, et purustada lendava frisbee kiirusrekord.
