Kui vaatate lähikuudel pärast pilvitu päikeseloojangut lääne poole, ei saa te jätta märkamata säravat “õhtutähte“. Kuid see pimestav vaatepilt ei ole tegelikult täht. See on planeet Veenus – Euroopa viimase kaugkosmosemissiooni sihtkoht.
Venus Express on esimene ESA kosmoselaev, mis hakkab uurima Maa peaaegu täpset kaksikut. Laev, mille käivitamine on kavandatud 2005. aasta oktoobris Venemaa „Sojuz” raketiga, jõuab eeldatavasti Veenuse orbiidile 2006. aasta aprillis.
Kosmoselaev, mis liigub poluste kohal 250–66 000 km kõrgusel, veedab kaks Veenuse aastat (500 Maa päeva) Maa lähima naaberplaneedi paksu pilvkatte ja atmosfääri uurimisega.
Päikesest teise planeedi uurimiseks on sinna saadetud üle 20 Venemaa ja Ameerika kosmoselaeva, kuid paljud saladused on endiselt lahendamata:
-
Millised on atmosfääri temperatuur ja koostis?
-
Kuidas toimub atmosfääri tsirkulatsioon?
-
Kuidas muutub selle koostis ülevalt alla poole liikudes?
-
Kuidas mõjutab atmosfäär maapinda?
-
Kuidas mõjutab ülemine atmosfäär päikesetuult?
Venus Expressi pardal olevad seitse teaduslikku seadet püüavad neid mõistatusi lahendada.
Nagu nimigi viitab, projekteeriti ja ehitati „Venus Express“ vaid kolme aastaga – planeetidevahelise kosmosesõiduki jaoks on see väga kiire. Sarnaselt ESA edukale „Mars Expressi“ orbiidilennukile on kosmosesõiduk kohandatud Veenuse kõrgemate temperatuuride ja kiirgusega toime tulemiseks. Suurem osa selle mõõteriistadest põhineb „Mars Expressi“ ja „Rosetta“ missioonide jaoks arendatud riistvaral.
