Õhk on täis pisikesi õhus hõljuvaid tolmuosakesi ja pisaraid – neid nimetatakse “aerosoolideks”. Paljud aerosoolid tekivad looduses. Nende hulka kuuluvad kõrbetormidest pärit liiv, ookeanist pärit soolaosakesed, jääkristallid ning tulekahjude ja vulkaanipurskete tuhk.
Inimtegevus suurendab samuti aerosoolide kogust atmosfääris. Must tahm ja vääveldioksiidi aerosoolid tõusevad õhku “saastavatest” elektrijaamadest ja tehase korstnatest. Muid aerosoolide heitmeid tekitavad autode heitgaasid ja lennukite mootorid.
Aerosoolid on nii väikesed, et võivad levida üle kogu maailma. Need võivad põhjustada astmat ning tekitada happevihma, mis tapab kalu ja puid. Samuti mõjutavad need kliimamuutust, kuna neelavad ja hajutavad päikesevalgust. Satelliitidelt saadud andmed aitavad teadlastel uurida aerosoolide levikut ja nende mõju planeedile.
ESA satelliidi Envisat pardal asuvaid nelja mõõteriista kasutatakse tolmuosakeste ja pilvetilgade kontsentratsioonide kaardistamiseks maapinnast kuni 100 km kõrguseni. Need suudavad tuvastada aerosoolide ja saasteainete pilved, mis katavad suuri tööstuslinnu või põlevaid metsi. Samuti suudavad need eristada lennukite poolt ülemisse atmosfääri jäetud heitgaasijälgi.
