Marsi pind on praegu sama kuiv kui kõrbes, kuid ESA kosmosesondi „Mars Express” uued tulemused kinnitavad, et vesi on mänginud planeedi ajaloos olulist rolli. Kosmosesondi tundlikud mõõteriistad kinnitavad, et kuiv Punane Planeet oli kunagi palju niiskem ning et veejää on tõenäoliselt laialt levinud pinnase all.
Eelmise suve jooksul edastas orbiteri radar mõne nädala jooksul raadiosignaale, mis läbisid pinnase ja peegeldusid tagasi maa-alustest kihtidest. Nende kaja signaalide analüüs on toonud esile kõverad struktuurid, mis võivad olla maapõue mattunud kokkupõrkebasseinide välisääred.
Üks peaaegu ringikujuline struktuur, mille läbimõõt on umbes 250 km, asub 1,5–2,5 km sügavusel Chryse Planitia piirkonna põhjaosa madalikust. Teadlased usuvad, et see võib sisaldada paksu veejääst rikka materjali kihti. Marsil asuva põhjapooluse lähedal viitavad tugevad kajaefektid peaaegu puhta, üle 1 km paksuse veejääkihi olemasolule, mis asub vulkaanilise “mulla” kihi peal.
MARSIS-radarit on kasutatud ka atmosfääri ülemise osa – ionosfääri – uurimiseks. Kajaandmed näitavad tugevat seost selles piirkonnas asuva elektriseeritud gaasi käitumise ja planeedi tahke koore tugeva magnetväljaga piirkondade vahel.
Teine seade, mida tuntakse nimetusega OMEGA, on avastanud kivimineraale, mida on muutnud vedel vesi. Need ‘hüdraatunud’ mineraalid tõestavad, et miljardite aastate eest leidus Marsil suuri veekoguseid – ja et tingimused võisid tol ajal olla sobivad elu tekkeks.
