Veenus on Päikesest teine planeet, mistõttu asub ta taevas alati Päikesele üsna lähedal. Ta paistab silmapaistva hommiku- või õhtutähena – öötaevas on ta Kuu järel kõige heledam objekt. Teleskoobi abil on näha, kuidas ta läbib faase, täpselt nagu Kuu.
Veenus on nii ere, sest seda katavad pilved, mis peegeldavad suure osa sissetulevast päikesevalgusest. Kollakad pilved koosnevad väävlist ja väävelhappest.
Mõnes mõttes on Veenus Maa kaksik. See on umbes sama suur ja koosneb samadest kivimaterjalidest. Samuti asub see meist lähemal kui ükski teine planeet. Siiski on see kaetud paksu süsinikdioksiidist koosneva atmosfääriga – gaasiga, mida me välja hingame. See atmosfäär on nii tihe, et selle läbimine oleks nagu vees kahlamine.
Süsinikdioksiid hoiab kinni suurema osa Päikesest pärit soojusest. Ka pilvekiht toimib nagu tekk. Selle tulemuseks on “kontrollimatu kasvuhooneefekt”, mis on põhjustanud planeedi temperatuuri tõusu 465 °C-ni – see on piisavalt kuum, et sulatada pliid. See tähendab, et Veenus on isegi kuumem kui Merkuur.
Ilma erikaitseta sureks Veenuse külastaja koheselt – tohutu õhurõhu all purustatuna, atmosfääris lämbumisest, kõrvetavast kuumusest täiesti kõrbenuna ja happe poolt lahustatuna.
Veenuse pinda on kaardistatud radari abil. Kaartidel on näha tuhandeid vulkaane ja kokkupõrkekraatreid. Seal on kaks peamist mägiala, millest ühe mäestik on kõrgem kui Mount Everest.
Veenust on külastanud kümneid kosmosesõidukeid, kuid paljud saladused on endiselt lahendamata. ESA kosmosesõiduk „Venus Express“ on alates oma saabumisest 2006. aasta aprillis tiirlenud planeedi ümber peaaegu polaarsel orbiidil. Enamik selle pardal olevatest seadmetest on uurinud tihedat atmosfääri ja kiiresti liikuvat pilvkatet või seda, kuidas Päike planeeti mõjutab. Samas on selle infrapunaandur suutnud kaardistada osa planeedi pinnast ja näidata, et Maa naaberplaneedil võivad eksisteerida aktiivsed vulkaanid.
