Kosmoselendude ajaloos on peagi algamas üks kõige põnevamaid peatükke. Pärast enam kui seitse aastat kestnud 3 miljardi kilomeetri pikkust teekonda on ESA sond „Huygens” valmis maanduma Titani, Saturni suurimale kaaslasele.
Jõulupühal eraldub Huygens aeglaselt Cassini emalaevast. Minutis seitse korda pöörlev väike, taldrikukujuline kosmoselaev kihutab nagu nool suitsuga kaetud kuu poole.
Pärast 20 päeva kestnud uinakut äratab sondi pardal olev kell. 14. jaanuaril põrkab sond Titani ülemisse atmosfääri kiirusega umbes 6 km sekundis – see on 10 korda kiirem kui Concorde.
Kui kosmoselaeva soojuskaitsekilp saavutab temperatuuri 8 000 °C, hakkab selle väliskest oranžpunaselt helendama. Kuid vähem kui kahe minuti pärast on laskumise kõige raskem osa möödas.
Kui kiirus on langenud 1 400 km tunnis, kukub söestunud soojuskaitsekilp ära, võimaldades langevarjudel avaneda. Seejärel võtavad Huygensi kaamerad ja muud instrumendid õhuproove ning pildistavad allpool asuvat võõrast maastikku.
Kaks tundi hiljem maandub Euroopa julge uurija Titani seni avastamata pinnale.
