Pärast mitme nädala pikkust rasket tööd valmis hiljuti kõigi aegade suurim kosmosemissiooniks ehitatud digikaamera. 106 eraldi elektroonilisest detektorist koosnev “miljardi pikseli maatriks” hakkab toimima ESA galaktika kaardistamise missiooni Gaia ülitundliku “silmana”.
Kui selgel ööl on palja silmaga näha mitu tuhat tähte, siis Gaia uurib miljardit tähte meie enda Linnutee galaktikas. 2013. aastal algava viieaastase missiooni jooksul saadab Gaia tagasi seni parimad andmed nende tähtede asukoha, liikumise ja heleduse kohta.
Selleks, et avastada tähti, mis on kuni miljon korda nõrgemad kui inimese silm suudab näha, on Gaia varustatud laetud seosega andurite (CCD) massiiviga, mis on igapäevastes digikaamerates kasutatavate kiipide täiustatud versioonid. Ühendkuningriigis välja töötatud need ristkülikukujulised detektorid on veidi väiksemad kui krediitkaart – igaühe mõõtmed on 4,7 x 6 cm –, kuid õhemad kui inimjuuks!
0,5 x 1,0 meetri suurune mosaiik pandi kokku Gaia peamise töövõtja Astrium France’i Toulouse’i tehases. Tehnikud paigutasid iga CCD-anduri hoolikalt kokku, jättes nende vahele vaid 1 mm suuruse vahe. Töötades kahes vahetuses rangetes puhasruumi tingimustes, lisasid nad päevas keskmiselt neli CCD-andurit ning viisid oma ülesande lõpule 1. juunil.
Valmis andurite massiiv meenutab väikest plaaditud pinda, mis on paigutatud seitsmesse rida. Orbiidil hoitakse detektoreid temperatuuril –110 °C, et suurendada nende tundlikkust. Gaia töötab 1,5 miljoni km kaugusel, Maa ööpoolel. Pöörlemise käigus liiguvad Gaia kaks teleskoopi üle taevalaotuse, uurides iga tähte üksikasjalikult, kui see liigub nende vaatevälja läbi.
