Objekte, mis tiirlevad planeedi ümber, nimetatakse satelliitideks. Iga täielik ring, mille satelliit planeedi ümber teeb, nimetatakse orbiidiks.
Meie Maal on üks looduslik kaaslane – Kuu. Alates 1957. aasta oktoobrist on Maa ümber orbiidile viidud aga mitu tuhat kunstlikku (inimese loodud) satelliiti.
Orbiidil püsimiseks peab satelliit liikuma väga suure kiirusega, mis sõltub kõrgusest. Seega on tavaliselt Maa pinnast 300 km kõrgusel asuva ringorbiidi puhul vaja kiirust 7,8 km/s (28 000 km/h). Sellise kiiruse juures teeb satelliit ühe tiiru ümber Maa 90 minutiga.
Satelliidid peavad liikuma nii kiiresti, et kompenseerida Maa gravitatsiooni mõju. See on sarnane olukorraga, kus keegi viskab kriketi- või pesapalli. Mida tugevamalt palli visatakse, seda kaugemale see lendab, enne kui maapinnale jõuab.
Kui mängija suudaks palli visata piisavalt tugevalt, et see saavutaks vajaliku kiiruse, läheks pall orbiidile. See ei kukuks kunagi tagasi Maale. Kui visata seda veelgi tugevamalt, nii et see saavutaks kiiruse 11,2 km/s (40 300 km/h) – mida nimetatakse ‘põgenemiskiiruseks’ –, siis lahkub pall Maalt täielikult. Sellest saab siis Päikese ‘satelliit’.
