Sajandeid olid inimesed unistanud Maalt lahkumisest ja teistesse maailmadesse reisimisest. Siis, 1957. aastal, astus Nõukogude Liit esimese väikese sammu kosmosesse, saates orbiidile väikese satelliidi nimega Sputnik. Kosmosajastu oli alanud.
Varases kosmosetegevuses domineerisid Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Aja möödudes õppisid aga ka Euroopa ja Jaapan ehitama oma satelliite ja rakette. Tänapäeval arendavad sellised riigid nagu Hiina, India, Lõuna-Korea, Iisrael ja Brasiilia oma kosmosetööstust.
Viimase 60 aasta jooksul on mehitamata sondid saadetud kõigi Päikesesüsteemi planeetide suunas, samuti paljude satelliitide, asteroide ja komeetide juurde. Kosmoselaevad on pehmelt maandunud pool tosinat planeeti, samal ajal kui marsiroverid on sõitnud Kuu ja Marsi pinnal. Ka Päikest on kosmoselaevade laevastik väga põhjalikult uurinud.
Kauget universumit uurimiseks on orbiidile saadetud palju kosmoseobservatooriume, näiteks Hubble’i kosmoseteleskoop. Need on saatnud tagasi mõningaid hämmastavaid pilte, mis on tehtud nähtavas valguses. Samas suudavad nad tähti ja galaktikaid jälgida ka inimese silmale nähtamatutel lainepikkustel – raadio-, infrapuna-, ultraviolett-, röntgen- ja gammakiirguses. Avastuste tulv on muutnud seda, kuidas me universumit näeme.
Pärast seda, kui Juri Gagarin 1961. aastal teed rajas, on kosmoses lennanud ka üle 500 inimese. Kuule on reisinud 20 inimest, kellest 12 on Kuul kõndinud. On ehitatud kosmosejaamu ning astronaudid on õppinud kosmoses elama ja töötama mitu kuud või isegi aastaid.
