Kas olete kunagi kannatanud ajavahe tõttu pärast lendu läbi paljude erinevate ajavööndite? Sellised pikamaareisid põhjustavad sageli unehäireid öösel ja unisust päeval. Aga mis juhtub Rahvusvahelises Kosmosejaamas, kus meeskonnaliikmed kogevad iga 24 tunni jooksul 16 päikesetõusu ja -loojangut?
Astronaudid võivad kosmoses kannatada unehäirete all, täpselt nagu meiegi. Stress, suur töökoormus, taustmüra, valgus ja õhukvaliteet võivad kõik häirida nende sisemist ööpäevarütmi. Astronaudite unehäirete minimeerimine on üks Euroopa Astronautide Keskuse meditsiinimeeskonna eesmärke.
Kuigi päeval ja ööl pole orbiidil suurt tähtsust, järgib iga meeskond Greenwichi aja järgi 24-tunnist ööpäeva. Esmaspäevast reedeni on neil väga kindel päevakava: nad töötavad kuni 10 tundi, millele järgneb kaheksatunnine uneaeg. Söögikorrad toimuvad kindlaksmääratud aegadel, samuti puhkuseajad, aruandlused ning ajavahemikud suhtlemiseks perekonna ja sõpradega, privaatsuse tagamiseks ja vaba aja veetmiseks.
Laupäev kulub tööle, hooldustöödele, koristamisele ja isiklikule ajale. Pühapäev on kavandatud puhkepäevaks, kuigi paljud astronaudid tegelevad hea meelega vabatahtlikult teadustööga ja hooldustöödega. Päevakava võib aga muutuda ettenägematute sündmuste ja saabuvate kosmoselaevade tõttu.
Unetablette ei ole tavaliselt vaja, kuigi ajavahest tingitud väsimuse korral on saadaval levinud ravim nimega melatoniin. Ravimite võtmisest tulenevad kõrvaltoimed võivad aga põhjustada uimasust ja raskusi ärkamisel. Astronautide keskus testib ravimeid kõrvaltoimete suhtes, kuna need võivad astronautide puhul erineda.
Ka kosmose meditsiiniringkonnad katsetavad erinevat värvi valgust. Kosmosejaama sinine valgus – mis meenutab eredat päikesevalgust – võib mõjutada keha nii, et see muutub erksamaks, samas kui punane valgus võib soodustada uinumist.
