Euroopa teadlased soovivad saata Marsile uurimisroboti, et otsida seal elu märke. See oli sõnum, mis jäi meelde eelmisel nädalal Inglismaal Birminghamis toimunud kahepäevase ESA kohtumise järel.
Marss on kõigist planeetidest Maale kõige sarnasem ning – peale Maa – kõige tõenäolisem koht, kus võiks eksisteerida algeline elu. ESA orbitaalaparaadilt „Mars Express“ saadud andmed viitavad sellele, et Punane Planeet oli kunagi palju soojem ja niiskem kui praegu.
Kas selle jäise pinna all leidub vedelat vett? Kui jah, siis kas seal elab lihtne elu? Nende mõistatuste lahendamiseks soovivad teadlased uurida Marsi pinda tipptasemel marsiroveriga.
Kavandatav missioon stardiks 2011. aasta juunis. Kaheaastase reisi järel kasutataks õhkpadju ja võimaluse korral ka pidurdusrakette, et pehmendada marsiroveri maandumist Marsil.
Üks selle peamisi ülesandeid oleks otsida elu jälgi – nii minevikust kui ka olevikust. Marsiroveri kasuliku koorma hulka kuuluks gaasianalüüsi eksperiment, mille eesmärk on otsida atmosfäärist elu keemilisi märke.
Marsiroveri puur võtaks kivimi- ja pinnaseproove 2-meetrisest sügavusest. Neid uuritaks samuti gaasianalüüsi katse raames.
Marsiroveri muud seadmed otsiksid vett, uuriksid pinnalähedasi kivimikihte ja mõõdaksid Marsi maavärinaid. Samuti tuvastaksid need ohud, mis võiksid ohustada tulevasi inimeste missioone.
Vaadates veelgi kaugemale tulevikku, kinnitasid teadlased oma soovi osaleda 2016. aastal toimuval rahvusvahelisel proovide tagasitoomise missioonil.
