Saturn on tuntud kui ‘rõngaste valitseja’, kuigi ka teistel kolmel hiidgaasplaneedil – Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil – on rõngad. Saturni süsteem on eriti silmapaistev, kuna selle rõngad on äärmiselt heledad ja väga suured.
Need võivad olla tükkideks purunenud satelliidi või komeedi jäänused. Kui need 17. sajandil avastati, kujutasid joonistused neid planeedi mõlemal küljel asuvate hiiglaslike ‘Miki Hiire kõrvadena’. Teleskoopide täiustudes mõistsid astronoomid, et need koosnevad miljonitest jää- ja kivikildudest. Ringide vahed on tekkinud lähedal asuvate kuude gravitatsiooni mõjul.
Nagu hiiglaslik CD-plaat, on lamedad rõngad läbimõõduga üle 275 000 km – piisavalt laiad, et täita enamiku vahemaast Maa ja Kuu vahel –, kuid paksusega alla 1 km. Kui Saturn ja Maa liiguvad oma orbiitidel üles-alla, muutub meie vaade rõngastele. 2003. aastal olid need kõige heledamad ja ilusamad. Kuid iga 15 aasta tagant näeme neid servalt. Siis on need nähtamatud kõigile peale suurimate teleskoopide. See on hea aeg otsida väikeseid kuusid rõngaste lähedalt.
