Marssi uurimise uus peatükk on kohe algamas. Pärast pikka viivitust hakkab ESA Mars Expressi orbitaalaparaadi pardal olev MARSIS-radar varsti tööle.
MARSIS on esimene seade, mis on loodud selleks, et uurida Marsi oranžpunase pinna all olevat. See töötab madalsageduslike raadiosignaalide saatmise teel.
Paljud neist põrkuvad pinnalt otse tagasi. Kuid mõned signaalid tungivad maapinnast läbi ja põrkuvad tagasi maapõue kihtidelt.
Neid kajusid analüüsides loodavad teadlased avastada maa-alust jääd või vett. See on oluline, sest elu on tavaliselt seotud vee olemasoluga.
MARSIS tuvastab ka kivimikihid mitme kilomeetri sügavuseni ning mõõdab mägede ja orgude kõrgust.
Enne kui see saab toimuda, tuleb radari kolm varrasjälgset väljasirutust lahti klappida. Need oleks pidanud vabastama 2004. aasta aprillis, kuid valitses mure, et need võivad kinni jääda või tagasi põrkuda ja kosmoselaeva kahjustada.
“Selliseid rakendusi ei ole võimalik Maal demonstreerida,” selgitas ESA esindaja John Reddy. “Seetõttu peame tuginema arvutisimulatsioonidele, kui neid ei ole võimalik kosmoses testida.”
Pärast riskide põhjalikku analüüsimist on ESA otsustanud eksperimendiga edasi minna. Esmalt paigaldatakse kaks 20 meetri pikkust noolt, millele järgneb mõni päev hiljem 7-meetrine nool. See peaks toimuma 2.–12. mai vahel.
Kui paigaldamine on lõpule viidud, läbib MARSIS kolme nädala pikkuse katsetamisperioodi. Seejärel algab põnev radarotsing.
