Saturni kuu Titan on üks Päikesesüsteemi suurimaid ja kõige põnevamaid kaaslasi. Kahjuks on selle pind peidetud paksu oranži pilvkatte alla. Veel hiljuti ei teadnud keegi, milline on Titani pind.
Üks viis pilvekihti läbida on kasutada NASA kosmoselaeva Cassini radarit. Cassini raadiosignaalid läbivad pilve ja peegelduvad tagasi pinnalt. Kajaid uurides on teadlased hiljuti suutnud avastada palju tumedaid laike. Mõned neist laikudest on seotud kitsaste, looklevate kanalitega – tõenäoliselt jõgedega.
Tundub tõenäoline, et radarpiltidel nähtavad siledad, tumedad alad on järved. Kuid Titani pinnatemperatuur on –180 °C, seega ei saa need sisaldada vett. Selle asemel näivad need koosnevat vedelast metaanist või etaanist. (Maal kasutatakse metaanigaasi kateldes ja pliitidel.)
Paljud lootsid, et ESA sond „Huygens” maandub 14. jaanuaril 2005 pinnale laskumise käigus metaani järve. Selle kaamera pildid näitasid aga jääkivikestega kaetud kuiva tasandikku.
Selle suurepärase edu järel on teadlased leidnud ebatavalise viisi, kuidas saada rohkem teavet Huygensi ümbruse kohta. Võtmeks oli ebatavaline tõusude ja languste muster Huygensi poolt Cassinile saadetud raadiosignaalis. Osa raadiosignaalist peegeldus pinnalt tagasi ega jõudnud otse Cassinini. Signaali analüüs näitas, et pind on sondist kuni 2 km kauguseni üsna tasane. See kuiv järvepõhi on peamiselt kaetud umbes 5–10 cm läbimõõduga jääkivikestega.
