Viimase 30 aasta jooksul on kõik Euroopa raketid startinud Lõuna-Ameerikas asuvast Kouroust. Miks valis Euroopa kosmodroomi, mis asub maailma teisel poolel?
Uue asukoha otsingud algasid 1960. aastatel, kui Prantsusmaa pidi loobuma oma stardibaasist Alžeeria kõrbes.
Prantsuse Kosmoseagentuur valis lõpuks välja rannikuala Prantsuse Guajaana džungli ääres. Uus asukoht asus Kourou nimelise kaluriküla lähedal ja mitte kaugel vanast vanglaasundusest Kurjuse saarel.
Kourou asus Euroopast tuhandete kilomeetrite kaugusel ja kõik tuli ehitada nullist üles. Siiski oli sellel mitu olulist eelist:
-
stardid toimuksid kaugel suurte asustusaladest
-
rakette saaks ohutult käivitada avamerele ida ja põhja suunas
-
kasutatud raketiastmed kukuksid ohutult ookeani
-
satelliite saaks hõlpsasti saata nii polaarsele kui ka ekvatoriaalsele orbiidile.
Euroopa kosmosesadam asub samuti väga lähedal ekvaatorile. See saab kasu „linguefekti“ mõjust, mille põhjustab Maa kiire pöörlemine ekvaatoril. See annab läheduses startivatele rakettidele tasuta kiirenduse 1650 km/h ida suunas. See vähendab nende kütusevajadust ja võimaldab neil tõsta orbiidile raskemaid satelliite.
