21. oktoobril algas uus ajastu, kui õnnestus orbiidile saata Euroopa Galileo ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi esimesed kaks töökõlblikku kosmoselaeva. See suurejooneline ja tuliseid leeke tekitav start oli ka märgiline sündmus Euroopa juurdepääsu jaoks kosmosele. See oli esimene kord, kui Venemaal valmistatud „Sojuz“-rakett startis uuest, spetsiaalselt selleks ehitatud stardipaigast Kourous Prantsuse Guajaanas.
Seni on kõik ‘Sojuz’-raketid startinud Baikonurist Kasahstanis või Plesetskist Venemaal. Kuid kui Euroopa „Sojuz“ startib Euroopa kosmodroomilt, mis asub ekvaatori lähedal, suudab see viia kuni 3 tonni „geostatsionaarsele üleminekuorbiidile“. Võrdluseks: Baikonurist stardides on see näitaja vaid 1,7 tonni. Suurema kandevõime taga on Maa kiire pöörlemine ekvaatori piirkonnas, mis annab raketile lisakiirust.
Arianespace’i poolt läbiviidud „Sojuz VS01” lend algas kell 10:30 GMT (12:30 CEST) ja kõik „Sojuz”i astmed toimisid veatult. Fregat-MT ülemine aste vabastas Galileo In-Orbit Validation (IOV) satelliidid sihtorbiidile 23 222 km kõrgusel 3 tundi ja 49 minutit pärast starti.
Missiooni algfaasis juhib Galileo IOV-satelliite Prantsusmaal Toulouse’is ESA ja Prantsuse Kosmoseagentuuri (CNES) ühine meeskond. Lõpuks antakse need üle SpaceOpalile – Saksamaa Kosmosekeskuse (DLR) ja Itaalia ettevõtte Telespazio ühisettevõttele – 90-päevaseks katsetamiseks. Järgmisel aastal lisandub neile teine IOV-satelliitide paar. Kui satelliitide võrgustik on valmis, koosneb see 30 satelliidist, mis tiirlevad kolmel erineval orbiidil.
