Euroopa kosmoseloo kahe märgilise sündmuse alguseni on jäänud vaid mõned päevad. Kui kõik läheb plaanipäraselt, tõuseb 20. oktoobril õhku esimene „Sojuz“-rakett, mis stardib Prantsuse Guajaana Kourou kosmodroomilt. „Sojuz ST-B“ kanderakett viib orbiidile Euroopa Galileo satelliitnavigatsioonisüsteemi esimesed kaks satelliiti.
Venemaal valmistatud „Sojuz” on üks maailma usaldusväärsemaid kanderakette. Uue stardipaiga valmimisega Kourous saab see kolmeastmeline rakett viia orbiidile raskemaid kasulikke koormusi.
Euroopa Galileo navigatsioonisüsteemi esimene katsesatelliit lasti orbiidile 2005. aasta detsembris, millele järgnes teine satelliit 2008. aastal. Nende teerajajate edu avas tee Galileo esimese kahe orbiidil toimuva valideerimise (IOV) satelliidi eelseisvale orbiidile saatmisele. Järgmisel aastal liitub nendega veel üks satelliitide paar.

Neli IOV-kosmoselaeva, millest igaühe kaal on umbes 730 kg, on ehitanud Saksamaa ettevõtte EADS Astrium juhitud tööstusmeeskond. Neid kasutatakse Galileo-süsteemi konstruktsiooni katsetamiseks enne, kui nendega ühinevad veel 26 satelliiti. Üks katsetatavatest seadmetest on parim navigatsiooniks kunagi kosmosesse saadetud aatomkell – selle täpsus on üks sekund kolme miljoni aasta jooksul. Satelliitidel on ka võimas saatja, mis edastab täpseid navigatsiooniandmeid üle kogu maailma.
Kui satelliitide võrgustik on valmis, koosneb süsteem 30 satelliidist, mis tiirlevad Maa kohal 23 000 km kõrgusel. Horisondi kohal on alati vähemalt neli satelliiti, olenemata sellest, kus maailmas te viibite. See tagab, et Galileo on kättesaadav ööpäevaringselt, aidates liikuvatel inimestel teed leida.